Ootamatu külaline

Nagu võis näha päeval Facebooki postitatud videost  (link), oli mul täna huvitav kohtumine mägraga. Seda küll mitte pimedas metsas, nagu võiks öise eluviisiga looma puhul eeldada, vaid sattusin temaga kokku meie oma heinaküünis, kus ta mõnusalt põõnas. Tegemist oli suhteliselt hädise loomaga, kelle tagumikult ja kintsudel võis märgata selgeid kärntõve tunnuseid. Segasin tema magusat uinakut küülikutele heina võtma minnes. Ta ajas end suhteliselt vastumeelselt püsti ja loivas hädiselt uste poole, mille vahelt õue pääses.

See kohtumine pani mind mõtlema paljudele asjadele. Postitasin küll Facebooki lehele video koos kommentaariga "Jahimehed, appi!", justkui viitega, et tahaksin temast lahti saada. Ega see päris vale polegi. Samas ei ole see ehk ka 100% õige, arvestades asjaolu, et peale postitamist tutvusin interneti vahendusel mägra eluviisi ja toidulauaga ning põhiliseks loomseks toiduks on tal looduses hiired, konnad, teod ja linnumunad. Kuna linnud on praegu laudas kinni ja sinna mäger sisse ei pääse, ei tasu linnumunade pärast muretseda. Ja neid on söönud oma kassidki, ega ma sellepärast ei hakka kassidest vabanema. Hiirtest mul ka kahju pole, olgu see kuitahes julm või mitte, aga tõesti ei ole. Küllap on oma osa tugeval foobial, mis sunnib mind lauda võimalikult närilistevaba hoidma (aitäh, kassid!). Tigusid on meil eelnevatel aastatel olnud lauda ümber kõvasti ja kuna pardid praegu välja ei pääse, siis on igati tervitatav, kui keegi nende arvukust reguleerib. Nii et mägrast võiks justkui kasu olla. Internetis räägitakse temast ka kui kahjurite hävitajast. 

Päris lihtne see siiski ei ole. Peab olema mingi põhjus, miks ta üldse põhimõtteliselt asulasse tuli. Mitte ainult hulkuma, vaid ta ju magas seal. See võib tähendada, et loom käitub tavapärasest erinevalt. Metsas ta jah eriti suuri loomi ei murra, aga samas laudas on mul väikesed talled, kellel on võimalus ööpäevaringselt õues viibida ja ise nad otsustavad, kus magavad. Nende juurde on mägral (või misiganes muul loomal) võimalik pääseda. Liikuvat lambatalle ta ehk tõesti kätte ei saa, aga magavat ilmselt saab, eriti arvestades asjaolu, et lammas on päevase ja mäger öise eluviisiga. Samuti on probleemiks väga kergesti nakkav kärntõbi. Nojah, meid ei pruugi see puudutada, sest see peaks olema vaid koerlaste haigus, aga viirused muteeruvad ja päris kindel olla ei saa. Naaber peaks oma koeral küll silma peal hoidma. 

Loomapidajana ma vastutan oma hoolealuste eest ning kui miski või keegi neid ohustab, on minu kohuseks oht kõrvaldada. Kui lähen metsa ja karu tuleb mulle poegi kaitstes kallale, siis olen ju ise süüdi, et torkisin. Sama kehtib kodulooma kohta, kes metsa hulkuma läheb. Üldiselt olen arvamusel, et metslooma koht on metsas ja kodulooma koht kodus. Seda arvestades oleksin ise pidanud ta kõrvaldama, hoolimata sellest, et jahimees ma pole. On see normaalne või mitte, aga ma ei suutnud midagi peale telefoni taskust võtmise ja kaamera käivitamise teha. Sel hetkel tundus haruldase kohtumise kuidagigi jäädvustamine olulisem kui sissetungija kõrvaldamine. Tegelikult hakkas temast natuke kahju ka. Niigi nägi välja hädine ja muidu kärnas. Ei tea, kui peaks juhtuma, et ta teebki midagi lubamatut, siis mõtlen võib-olla ümber, aga nagu mainisin, linnud on praegu kinni ja lambad-kitsed kolivad lähipäevadel mujale, mis tähendab, et mõne päeva pärast ei saagi ta seal erilist kahju teha. Kes teab, kas ta üldse tagasi tulebki...

Mida teie arvate: kas oleksin pidanud temast vabanema või tegin õigesti, et loomal minna lasin? Mida teie oleksite sarnases olukorras teinud?