Toimumata tragöödiast ja enesekontrollist tööpostil

Tramm (pilt on illustreeriv)

Üleeile Tallinnas käies sattusin ühe sündmuse tunnistajaks, kui istusin trammis, teel „Leiburi Leivategu 2015“ võistlusel. Tramm seisis peatuses, et reisijaid peale võtta, kui nägin, kuidas ühel mehel oli nii oluline trammile jõuda, et ta silkas üle trammitee hoolimata asjaolust, et vastassuunast oli tulemas teine tramm. Siinkohal peavad pettuma need, kes arvasid, et sattusin traagilise liiklusõnnetuse tunnistajaks - mees jäi siiski terveks, kuid teda ja trammi lahutas napilt pool meetrit.

Lugu võiks nii lõppedagi, kui selle trammi juht, kus mina istusin, et oleks sisse astunud mehele ausalt oma arvamust välja öelnud, karjudes: „Haige inimene! Te olete haige inimene!“ Nii mitu korda järjest, kuni üks reisija pidas vajalikuks sekkuda, öeldes: „Kuidas Te räägite? Kas Teil häbi ei ole?“

See oli koht, kus oleksin tahtnud omakorda sekkuda, aga millegipärast ma ei teinud seda. Ega sellest mingit kasu poleks olnud. Miski jäi siiski kripeldama ja nii jagan siin oma mõtteid, mida oleksin tookord avaldada tahtnud.

Ilmselt polnud trammijuhi sõnakasutus küll parim, kuid siiski olen tema poolel. Mida mõtlevad küll inimesed, kes niimoodi saatust trotsides seavad ohtu oma elu ja tervise ning potentsiaalselt tekitavad sõidukijuhile närvivapustuse?! Sellises kokkupõrkes, mis oleks võinud tekkida, poleks inimese võimalused tervena pääseda olnud kuigi suured. Ta oleks võinud ka surma saada! Jah, loomulikult oleks taolises õnnetuses jäänud süüdi jalakäija ise, aga vaevalt see teadmine teeks paremaks inimese alla ajanud trammijuhi enesetunde. Sellises olukorras on normaalne, et sõidukijuhi süütunnet ei vähenda oluliselt teadmine, et seaduse silmis ta süüdi ei ole ja süütunne on kõigist võimalikest tunnetest kõige hullem, lihtsalt närides inimest seestpoolt. Miks panna oma vastutustundetu käitumisega igapäevast, paljude arvates mitte just huvitavaimat tööd tegev inimene sellisesse olukorda? Miks süüdistada ebasobivas reageerimises inimest, kes teeb täpselt sama tööd ja oskab ilmselt üsna hästi panna end selle trammijuhi olukorda, kes oleks poole meetri pärast inimesele otsa sõitnud? Usun, et enamik meist ei suuda teatud juhtudel end perfektselt kontrollida, ka siis, kui see näitaks elementaarset viisakust. Mina ei oleks sellises olukorras suutnud. Püüaks end mõnikord teise inimese olukorda panna ja hukkamõistuga mitte kiirustada.

Trammijuhti korrale kutsunud naine väljus minuga samas peatuses. Tänavale jõudnud, tegi ta oma telefoniga trollijuhist pilti, pole aimugi, millisel eesmärgil. Sama ja järgmise päeva uudistest ega sotsiaalmeediast ma seda pilti (koos kommentaaridega) ei leidnud, aga ehk lihtsalt ei sattunud peale. Võib-olla jättis endale mälestuseks.