Eesti uus märk

Alates Eesti uue märgi esitlemisest on see saanud kohutavalt palju kriitikat. Mõtlesin siis, et mina kritiseerima ei hakka, vaid mõtlen, kas saaksin seda kuidagi huvitavamaks muuta. Loomulikult kasutasin selleks ära oma lapsi. Et nende loovust mitte piirata, printisin paberile vaid Eesti uue märgi kontuurid ja originaalmärki neile ei näidanud.

Malene sai kohe päris mitu paberit ja mõte hakkas jooksma. Ei tea, kas sellepärast, et me kasvatame lambaid, aga kõigepealt joonistas ta just selle.

Järgmine mõte, mis tal pähe tuli, oli kilpkonn ning see sai ikka hästi värviline.

Järgmise pildi juures, kujutades põrsas Peppat, ei teinud ta etteantud kontuuridest üldse välja.

Palusin tal siiski piirjooni enam-vähem järgida. Ilmselt oli mõte juba läinud teatud multikale, nii sündis Peppa vend George, kes hoiab dinosaurust käes.

Vahepeal tegi ühe pildi ka Sten. Teda etteantud piirjooned ilmselt ei inspireerinud, nii tegi ta lihtsalt ühe vahva pildi. Ju oli mõtteis Minecrafti mäng, sest pildil pidavat olema ka sealt pärit tööriistad.

Malene tegi veel ühe pildi ja nüüd oli temagi mõte Minecraftil: Eesti märgi piirjoontest sai maja.

Kuna Malene mõte ja pliiatsid liiguvad joonistades väga kiiresti, kulus tal viie pildi tegemiseks vähem kui tund. Ilmselt oleks ta veel pilte teinud, kui ma oleksin talle kontuure välja printinud. Igatahes lapsed nautisid ja minu arust olid tulemused ka vahvad. Näitasin neile pärast ka märgi originaali, millest nad eriti midagi arvata ei osanud. 

Mõtlesin, et kui juba lapsed tööle panin, siis teen ise ka sama. Mina kasutasin küll arvutit ja tegin vaid ühe versiooni. Kuna pisikesi kive oli kolm, siis tundus, et need võiksid olla Eesti lipu värvides. Suure rahnuga ei osanud algul midagi peale hakata, aga kuna Painti programm võimaldab ilma pingutamata tähekesi joonistada, hakkasingi neid tegema. Algul oli mu peas mõte tähistaevast, aga mingil põhjusel meenus euroliidu lipp. Niisiis tuli kokkuvõttes välja Eesti märk, mis võiks kokkuvõttes tähendada seda, et suur Euroopa Liit neelab kivi kivi haaval pisikese Eesti alla. Ei pea end küll otseselt euroliidu vastaseks, aga eks olen minagi sealt tulevaid regulatsioone, või pigem Eesti tõlgendusi neist, kirunud. Ju oli siis alateadvuses mingi tunne, mis ootas välja pääsemist.

Mida siis mina sellest märgist arvan? Sellest on raske midagi head arvata. Saan aru jah, et meil on palju rändrahne, aga meil on endiselt olemas ka rukkililled ja suitsupääsukesed. Neid teatakse ja tuntakse, nad on armsad ja omad. Usun, et kui neid oleks kuidagi Eesti märgi kujunduses kasutatud, siis võetaks see märk palju kiiremini omaks. Isegi lipuvärvid oleksid kaasa aidanud. Kes mind tunnevad, teavad, et mulle meeldib roheline värv tõesti väga, aga isegi minu jaoks on see märk natuke liiga roheline.