Mineku otsustasime alles paar päeva enne ürituse toimumist. Seda põhjusel, et kõigepealt oli vaja kätte saada pesamuna ID-kaart, "salakaubana" teda nii kaugele viia ei soovinud ja pealegi on praegu üsna vastik viiruste hooaeg, mis tähendab, et ei või teada, keda milline häda just hoolikalt plaanitud ürituse ajal tabada võib. Haigete lastega ei lähe ju mitmesaja kilomeetri kaugusele.
Laupäeva hommikul asusime teele. Lapsed olid küll terved, aga ma ise veidi turtsusin. Sellel pisiasjal ei lasknud end küll eriti häirida. Ehk vaid niipalju, et hoolitsesin tavalisest rohkem selle eest, et mul külm ei hakkaks. Sõit oli üsna pikk ja omajagu tüütu. Jõudsin üsna mitu korda mõelda, et oli meil vaja seda ette võtta, sest startisime kodust 10 paiku hommikul ja kohale jõudsime veidi enne 16. Kuna mul on viimasel ajal tulnud mitu korda ette olukordi, kus telefoni GPS mind erinevatesse sekeldustesse saadab, siis olime igaks juhuks võtnud kaasa paberil Läti kaardi, kus olid olemas ka suuremate linnade, sealhulgas Jelgava plaanid. Sellest täiesti piisas - mina lugesin kaarti (seekord üsna edukalt) ja mitte kordagi ei pööranud valele teele.
Ürituse toimumispaigas mõistsin, et see on midagi hästi suurt, palju suuremat kui ma ette kujutada oskasin, sest kõigepealt oli väga raske parkimiskohta leida. Lõpuks nägime ühte tasulist parklat, kus õnnestus leedukate autode vahele ka enda oma paigutada. Leedu autosid oligi päris palju, aga pole ju midagi imestada, kui piirini vähem kui 50 km.
Kui olime üle silla Lielupe jõe saarele jõudnud, mõistsime, et parkimine oli veel lihtne, sest piletijärjekord ulatus väga-väga kaugele. Töötas küll vist neli kassat, aga ikka olid inimesed mitmekümnemeetristes sabades. Mõtlesin jälle, et "oli meil vaja siia üldse tulla!", aga peale nii pikka sõitu oleks olnud väga tobe ka lihtsalt ära minna. Võtsime sappa ja lootsime, et enne pimedat üritusele sisse saame.
Kassas töötanud inimestele tuleb au anda - järjekord liikus edasi väga kiiresti. Aega ma ei võtnud, aga isegi lapsed ei muutunud eriti virilateks. Muide, sissepääs oli üsnagi hea hinnaga, perepilet vaid 10 eurot. Täiskasvanu oleks sisse saanud 5 euroga ja kuni 7-aastased üldse tasuta.
Rahvast oli tõesti palju ja platsile sisse pääsemine ei tähendanud järjekordadest pääsemist. Skulptuuride telk oli rahvast paksult täis ja kujude nägemine tundus üsna lootusetu ettevõtmine. Otsustasime siiski, et niisama lihtsalt me ei loobu ja nii võtsin vanematel lastel käest kinni, et aidata neil piirde äärde trügida, kuni abikaasa pisikesega oli. Igatahes ära nägime ja olid tõesti fantastilised tööd. Eriti efektseks muutis skulptuurid lisatud värviline valgus. Seekordse ürituse teemaks oli "Karneval" ja nii oli jääst välja raiutud kõikvõimalikke olendeid. Peale põhitelgi oli jääskulptuure ka platsi peal, samuti oli väiksemate võistlustöödega ääristatud üsna pikk tee. Peamiselt vist laste jaoks oli tehtud jääblokkidest labürint, täiskasvanute jaoks jääst baar, mis meil jäi küll katsetamata. Talverõõmude nautimiseks olid ka jäised liurajad. Kahju, et meil ei olnud kaasa midagi, mille peal oleks saanud alla lasta, sest vahendite laenutust seal polnud.
Keset platsi olid mõned mitte väga paksud jääblokid, mille sisse olid külmutatud karnevalimaskid, nii sai läbi jää üsna efektseid pilte teha.
Kui olime ringi peale teinud ja asutasime end minekule, nägime, et kujusid pole tehtud mitte ainult jääst - platsil seisid inimestest kõrgemad tõenäoliselt põhust kujud, mis mulle meenutasid millegipärast eelmisel õhtul nähtud "Novembri" filmi.
Kas see üritus oli pikka sõitu väärt? Kuigi oli hetki, kus mõtlesin, et poleks pidanud minema, arvan siiski, et oli väärt. Mõnikord on lihtsalt vaja kodust kaugemal käia, natuke maailma (kasvõi naaberriike) näha. Kahju ainult, et nii vara pimedaks läks, nii ei saanudki eriti mujal ringi vaadata.
Ööbimiskohta minu vanemate juurde Eesti lõunatipu lähedal jõudsime õhtul veidi enne kella 22. Las nüüd piltidel rääkida, sest sõnadega ei ole võimalik nähtut nii hästi edasi anda. Kuigi sel päeval oli Eestis puudel ilus talvine härmatis, olime rõõmsad, et leidsime Lõuna-Lätis talve kaunite kunstiteostena.
No comments:
Post a Comment