Sügisel oli mingi periood, kus mul tekkis äkki hirmus tahtmine teatris käia. Mitte ainult ise, aga ma mõtlesin ka lastele veidi kultuurseid elamusi pakkuda. Et nemad ei saaks neljakümnele lähenedes öelda, et nad pole kunagi ooperit ega balletti vaatamas käinud. Ostsin siis mõned piletid. Ooperis käisime sügisel ära, mina abikaasaga ja vanemad lapsed ning oli täitsa tore. Balletietendust tuli aga tunduvalt kauem oodata, lihtsalt ei saanud varasemaks pileteid.
Täna jõudis oodatud päev siiski kätte. Ilus kuupäev, 02.02.2020, Tartu rahu aastapäev ehk et Tartus oleks lisaks balletietendusele olnud ehk rohkemgi vaadata. Meie aga läksime hoopis Tallinnasse. Malenega kahekesi, sest juba ooper näis meesperele liiast olevat ning erilist tantsuhuvi neil pole. Malene aga tahtis minna ning mina ka, ikkagi elu esimene ballett.
Mõtlesin, et kui juba Tallinnasse minna võiks veidi rohkemgi ringi vaadata. Eriti kuna rongi ja etenduse vahele jäi nii enne kui pärast u 1,5 tundi. Pealegi polnud minagi käinud ei Riigikogu hoone ega Kadrioru lossi juures, kuigi üle nelja aasta seal ülikoolis õppinud, neist kolmel viibinud seal nädalaste sessioonidena. Ju ei jäänud tollal vaba aega või lihtsalt ei viitsinud.
Enne etendust me väga kaugele minna ei tahtnud, eriti mitte kohta, kust õigeks ajaks tagasi jõudmine peaks ühistranspordist sõltuma. Nii otsustasime jalutada vanalinnas, kust Estonia juurde jõuab ka vabalt kõndida. Kuhugi sisse me küll ei saanud, aga vaatasime üle sellised olulised riikliku tähtsusega hooned nagu Riigikogu hoone ja Stenbocki maja, nägime ära Toomkiriku, Piiskopi aia ja Niguliste kiriku.
Füüsiliselt oli kõige raskem Patkuli vaateplatvormile ronimine, riided olid ka ju valitud teatrisse minekuks, mitte matkamiseks. Aga vaade oli pingutust väärt. Jõudsime veel ära käia Taani kuninga aias ja siis oligi aeg teatrisse suunduda.
Ma olen rahul, et valisime sellise muinasjutulise etenduse nagu "Alice imedemaal". Mullegi meeldivad muinasjutud ja kuna pole suurem asi tantsuinimene, siis arvan, et ma poleks pigem täiskasvanud vaatajale suunatud etendustest nii hästi aru saanud. Ikkagi elu esimene ballett. Aga ma nautisin, nii dekoratsioone, kostüüme, valgusemänge ja arvutitrikke.
Malenele meeldis ka, arvas, et võiks veel kunagi minna. Mul on tõsiselt hea meel, et tema näol on kasvamas vahva teatrisõbrast kaaslane, kellega saab võimalikult eriilmelisi etendusi vaatama minna.
Balleti järel suundusime Kadriorgu. Sealt on hea trammiga otse Balti jaama sõita, pealegi tahtsime presidendilossi ka üle vaadata.
Trammist maha astudes ja veidi kõndides jäi kõigepealt teele hoopis Kadrioru kunstimuuseum. Sisse me seekord ei astunud, tahtsime ikka 15.24 rongile jõuda, aga hoone avaldas ka väljast suurt muljet.
Kunstimuuseumi juurest paistis ka Russalka, mille juurde samuti kõndima ei hakanud. panime hoopis GPSi tööle ja suundusime ikka presidendi residentsi otsima. Mõneminutise jalutuskäigu järel olime kohal. Ega sealgi ju sisse saanud, aga vähemalt sai hoone ära nähtud.
Tegime mõned pildid ja kiirustasime trammipeatusse. Balti jaamas hüppasime ruttu Selverist läbi, sest kõht oli vahepeal päris tühjaks läinud. Paar minutit enne rongi väljumist olime rongis. Kahjuks pidime sõidu veetma neil ebamugavatel klapptoolidel, sest rong oli lihtsalt nii täis. Siiski oli väsinud jalgade ja valutava seljaga koju jõudes tuju hea, tütrega pealinnas veedetud päev oli väga vahva.
No comments:
Post a Comment