Mingil hetkel sai mul kõrini odavatest plastikust ja papist mänguasjakastidest, mis kippusid pidevalt ära lagunema. Samas polnud väga huvitatud ka korralikumate, st kallimate ostmisest. Kunagi isegi ütlesin välja, et peaks ise lauajuppidest midagi kokku klopsima, aga mõtteks see siiski vaid jäigi. Küll aga sündis mõte teha omanäolised ja vastupidavad mänguasjakastid vanadest õunakastidest. Nüüd tegin hea idee lõpuks teoks.
Kokku läks töösse kuus kasti, mõned uuemad ja ilusamad, teised veidi rohkem räsitud. Leidsin isegi ühe võib-olla mitmekümneaastase, mille serva olid hiired või rotid ära närinud. Esimeseks ja kõige tüütumaks tööks oli kastide lihvimine, milleks kasutasin relakat koos ümmarguste, krõpsuga vastava aluse külge käivate paberitega. Üldjuhul mind tolmu eest kaitsevad maskid häirivad ja kuna tegemist ei olnud värvitud, lakitud või muul
viisil töödeldud kastidega, proovisin esialgu ilma maskita, aga sain üsna ruttu aru, et see pole siiski hea mõte - tolm läks nii ninna kui suhu ja ajas kohutavalt köhima. Mask oli mul siiski igaks juhuks soetatud, sel korral veidi kallim, hingamist hõlbustava tuulutusavaga, mis võimaldas end tööd tehes suhteliselt normaalselt tunda. Lihvimist lõpetades nägin küll välja nagu tõeline tolmuahv, alustades juustest ja lõpetades riietega, aga kastid paistsid juba üsna ilusad. Isegi nii ilusad, et kahte neist otsustasin värvimise asemel hoopis lakkida. Näriliste tegutsemisjäljed vormisin sujuvamaks ja nii sai vana kast endale väga laheda serva. Mõned üksikud kohad käisin veel käsitsi liivapaberiga üle, aga väga palju energiat sellele ei kulutanud - eesmärgiks polnudki saad perfektselt siledat pinda.
Värvimiseks kasutasin tavalisi seinte jaoks mõeldud vesialuselisi värve. Uusi loomulikult ei ostnud, vaid kasutasin ära erinevaid remonditöödest üle jäänud jääke, mida siis vastavalt soovile kokku segasin. Mingil põhjusel olen ma värvikoguste arvutamisega peaaegu alati veidi mööda pannud, just nii, et jube palju jääb üle ja sellepärast on üht-teist ikka kogunenud. Pealegi on värvipotte ju vaid teatud suurustes ja väiksemaid töid tehes jääb paratamatult midagi üle. Kui mul poleks neid jääke olnud, siis mine tea, võib-olla oleksin uued ostnud, aga praegu ei näinud sel küll mõtet. Sarnaselt värvile kasutasin ka laki puhul ülejääke, ilusat helepruuni seinalakki.
Kuna plaanis oli teha siiski lastele mänguasjakastid, pidasin vajalikuks neid lisaks värvimisele ja lakkimisele veel kuidagi kaunistada. Lapsed olid mu mõttega igati nõus. Lakitud kastide puhul kasutasin decoupage´i ehk salvrätitehnikat, poiss sai oma kastile autopildid ja tüdruk lilled. Tehnikat eraldi kirjeldama ei hakka, mainin vaid ära, et kasutasin täiesti tavalisi salvrätte ja veega veidi lahjendatud PVA liimi. Liimi lahjendasin sellepärast, et tegemist ei olnud toidupoodides müüdava vedela variandiga, vaid sellisega, mida müüakse ehituspoodides ja mis on õrna salvrätipaberi jaoks liiga paks.
Värvitud kastidele oli algselt plaanis midagi peale maalida, aga õnneks tuli õigel ajal mõte teha need hoopis vahtralehetemplite abil sügiseselt värviliseks. "Õnneks" sellepärast, et ma pole tegelikult suurem asi maalija ja tõenäoliselt oleksin töö lihtsalt untsu keeranud. Nojah, tüdrukule sobilikud lilled oleksin ehk enam-vähem normaalselt ära teinud, aga poiss ei olnud lilledest huvitatud ja autode või muu taolisega läheks juba raskeks. Vahtralehekujundite tegemiseks võtsin puu otsast päris vahtralehed, tegin värviga kokku ja vajutasin jäljendi kastile. Proovisin mõlemat pidi, aga ilusam jäi siis, kui kandsin värvi lehe alumisele poolele.
Kaunistuste vastupidavuse parandamiseks lakkisin kastid veel värvitu mööblilakiga ja peale kuivamist sain need uutele omanikele üle anda. Lapsed jäid tulemusega rahule ja mina ise ka. Poisile meeldis kõige rohkem muidugi autopiltidega kast, tüdrukule lilledega. Samuti jäid nad rahule vahtralehtedega kastidega. Mulle endale meeldis kõige rohkem see lilledega, lisaks tuli minu arvates väga hästi välja see igivana näritud servaga kast, mille laineline serv sobitus kenasti kõige muuga kokku.
No comments:
Post a Comment