VAATA, FÜÜSIKA!

Järjekordne kooli jaoks tehtud töö, mida pidasin vajalikuks avaldada.

„Vaata, füüsika!“ ütlen lapsele imeilusate värviliste piltidega kaunistatud raamatut ulatades. Silm on suurepäraste optiliste omadustega elund, mis on võimeline eristama 160 eri värvitooni, kuid on tundlikuim rohelisele valgusele.

„Vaata, füüsika!“ ütled klassikaaslasele, püüdes eristada kauguses kiirgavaid valgusallikaid.

Valguse pupillist läbiminekul toimub valguse difraktsioon – valguskiir paindub ja selle levimissuund muutub.  Rohelise valguse korral suudame 50 cm kauguselt eristada ka valgusallikaid, mille vahemaa on 0,1 mm. 25 mm diameetriga silma puhul on sel juhul võrkkestale tekkivate punktide vahemaa 6 μm. Suurematest kaugustest rääkides on heaks näiteks teineteisest 1,2 meetri kaugusel asuvad auto pidurituled, mida suudame eristada u 6,3 km kauguselt. Päriselus tulevad siiski arvesse ka erinevad keskkonnategurid.

„Ära vaata, füüsika!“ hüüan, manitsedes lapsi päikesesse otse mitte vaatama. Silma sattuv ja seal nägemisaistingut põhjustav valgus lähtub mingist valgusallikast. Kui valgusallikas on vaatleja seisukohalt punktvalgusallikaks pidamiseks juba liiga suur, kirjeldatakse seda luminantsi abil, mis on valgust lähetava pinna valgustugevus pindala ühiku kohta. Silma tagapinnal asuvad nägemisel osalevad valgustundlikud rakud: kolvid ja kepikesed. Hämaras, kus luminantsi väärtused jäävad alla 0,01 cd/m², näeme ainult kepikeste abil, seevastu eredas, üle 10 cd/m² luminantsi korral vaid kolvikeste abil. Nende kahe numbri vahele jäävate väärtuste korral osalevad mõlemad. Silm kohandub eriti tugeva luminantsiga pindade valgusega pupilli suurust reguleerides. Päikese luminants on aga niivõrd suur, et kahjustab silma, kui sellesse otse vaadata.

„Vaatan, füüsika!“ mõtleb silmaarst nägemishäireid diagnoosides ja vajalikke abivahendeid määrates. Normaalses silmas fokuseeruvad valguskiired võrkkestale ja sellel moodustub terav kujutis. Nägemisvõime puudulikkust põhjustavad valguse murdumise anomaaliad. Silmade uurimise vahend oftalmoskoop töötabki valguse murdumise jälgimise põhimõttel – kui uuritaval silmal esinev valguse murdumise hälve, ei teki korrapärast kiirtekimpu. Korrigeerimisläätse tugevuse arvutamiseks on vaja teada lõpmatuspunkti asukohta ja silma teljesuunalist läbimõõtu, normaalse silma lõpmatuspunkt asub lõpmatuses.

„Ei vaata, füüsika,“ ütlen elus ja eluta looduse vaheliste seoste leidmise järel raamatut ja lugemisest väsinud silmi sulgedes, et minu silmi vaadates tekiks oftalmoskoobis kaunis ja korrapärane kiirtekimp.

ALLIKAS: Holmberg, P. jt (2007) Santorius: elusa looduse füüsika. Tallinn: Ilo

Head uut aastat!

See aasta tuli teisiti. Otseses mõttes. Kui seni olen uut aastat tervitanud ikka meie armsal kodumaal, siis nüüd otsustasin saada uusi kogemusi lõunanaabrite juures. Viimastel aastatel on mind läti keel ja kultuur eriliselt huvitama hakanud ja tahtsin näha, kas eestlaste ja lätlaste vahelised erinevused tulevad välja juba mõne kilomeetri kaugusel piirist.

Kui olime minu vanemate juures kõhu täis söönud ja lapsed magama saatnud, võtsime suuna Ape poole. Tegelikult juba teist korda aasta viimase päeva jooksul, sest päeval käisime seal poes. Juba siis hämmastasid mind sealsed jõuluteemalised kaunistused, mis erinesid meie omadest üsna palju. Näiteks rippusid linna kuusel üsna väheste tulede kõrval kõikvõimalikud ehted, sealhulgas puidust ketastele maalitud rahvussümbolid. Peale selle märkasin päkapikulaadseid olevusi, nii kuuse ümber kui ringtee keskel oleval haljasalal. Justkui mini-jõulumaad. Erilist tulederohkust ei jäänud silma ka keskööl, pigem oli seda tagasihoidlikult. Selles suhtes on mul hea meel, et käisime Apes ka päeval, sest muidu oleks mul need muljetavaldavad kaunistused nägemata jäänud.

Oma kuueliikmelised seltskonnaga jõudsime kohale mõned minutid enne keskööd. Suurel poeesisel platsil kuulas päris arvestatav rahvamass ühe naisterahva kõnet. Pisikese piinlikkustundega pean tunnistama, et ma ei tea, kes ta oli. Samuti ei jõudnud ma sellesse sisse elada niivõrd, et oleksin sealt mõne mõtte tulevaseks aastaks kaasa võtnud. Küll võtan tulevikku kaasa mõtte järgmisena kuuldud presidendikõnest, kus öeldi: "Ärge võrrelge end teistega, vaid ärgake igal hommikul veendumusega, et teie elu on ainulaadne ja et teete enda poolt parima, mida suudate!" Me ei peakski end teistega võrdlema ja olen seda alati püüdnud vältida. Sama asi ei pruugigi erinevate inimese jaoks sama tähtsust omaga ja igaüks peaks elama selle järgi, mida tema soovib ja mida suudab. Peale selle rõhutas Läti president, et me oleksime tänulikud neile inimestele, kes on otsustanud just meiega seda olulist päeva tähistada ja tunneksime nende olemasolu üle rõõmu. Presidendikõne lõpu summutasid juba ilutulestikukärgatused ja nii ma päris kõike ei kuulnud, sellepärast vaatasin täna selle internetist uuesti üle. Mulle tõesti meeldisid seal väljendatud mõtted ja tekkis tahtmine see ka teiste jaoks täispikkuses ära tõlkida. Kas ma seda teen, näitab aeg ning võimalik, et keegi jõuab juba ette.

Kõne lõppedes ilmusid ekraaniks muudetud katusele numbrid alates 45-st, mis hakkasid tasapisi väiksemaks muutuma - nii loeti sekundeid uue aasta saabumiseni. Jälle midagi teistsugust. Täpselt keskööl hakkas mängima Läti hümn, millele järgnes peaaegu seitsme minuti pikkune ilutulestik, mille juures hämmastas eelkõige see, et tulede vaatemäng oli üle väljaku kõlavasse klassikalisse muusikasse sobitatud. Jäi mulje, et Ape ettevõtjad on päris jõukad, sest just nemad panid ilutulestiku jaoks raha kokku. 

Vaatemäng jättis mulle nii hea mulje, et mul oli juba ükskõik, milline saab olema linnakese kultuurimajas toimuv pidu, kuhu plaanisime ka sisse astuda. Ürituse alguseks oli märgitud 00.30, kuid kummalisel kombel ei liikunud sel kellaajal kultuurimajas sees või selle ümber kuigi palju rahvast. Otsustasime siiski uurima minna. Selgus, et kõik lauad on broneeritud, kuid kuna seina ääres oli toole, siis ei teinud me sellest probleemi. Vestlesime omavahel ja jäime ootama, et midagi toimuks. Üksikud inimesed liikusid, kuid mitte kuigi palju. Samas, kuna lauad olid broneeritud, siis arvasime, et küll inimesed millalgi ikka tulevad. Tulidki, liikumine elavnes umbes 01.30 paiku. Sel ajal hakkas mängima ka bänd ja peagi oli esimene paar tantsupõrandal jalga keerutamas. Otsustasime neile mitte alla jääda ja läksime ka.

Üksikasjalikku peokirjeldust ei ole mõtet anda. Kokkuvõttes võib öelda, et oli vahva. Inimesed olid lõbusad, muusika tantsitav. Loomulikult oli seal ka alkoholiga veidi üle pingutanud tegelasi, kuid nemadki olid lihtsalt lõbusad ja vähemalt meie lahkumiseni ühtegi kaklust ega tüli ei toimunud. Märkasime koridoris ka politseid, aga nad läksid üsna ruttu ära. Tundus, et tulid lihtsalt korraks kontrollima. Kultuurimaja ise oli küll üsna pisike, paljud meie maakultuurimajad on suuremad. 

Mulle on alati meeldinud uusi kogemusi saada ja see kogemus oli vahva. Väga meeldis. Mulle meeldis "külapeol" anonüümsena olla. Mulle meeldis ühena paljudest seista uue aasta ootuses seal platsil ja tervitada aastat 2016, tundes nende inimestega teatud ühtsust. Mulle meeldis teisiti tulnud uus aasta.