Ilm on õues vägagi talviseks muutunud ja nii tahaks rohkem tubaste asjadega tegeleda. Kuna peame ülikoolis koostama rühmatööna projektõppe plaani, kus minu rühma teemaks on piim, siis tekkis soov kodus üht-teist ära proovida. See viis mõtteni kaasata oma tegemistesse ka ülejäänud pereliikmed ja hinnata, milline piim maitseb meile kõige rohkem.
Sel korral jätsin oma loomad välja ja kõik piimad olid pärit poest. Valik sai suhteliselt väike, sest eesmärgiks ei olnud osta kokku liitrite kaupa piima, vaid teha järeldusi erinevate töötlemisastmete mõju kohta maitsele. Valasin topsidesse neli erinevat piima: esimeses ja teise olid n-ö tavalised pastöriseeritud piimad: ühes Alma 3,5% ja teises Farmi 2,5% piim. Kolmandasse panin Poolas toodetud kõrgpastöriseeritud piima. Ausalt, ma ei olnud taolist toodet mitte kunagi varem ostnud ega proovinud, nii et ühelt poolt oli suur uudishimu, teisalt eelarvamus ületöötlemise pärast. Igatahes nüüd otsustasin ära proovida. Neljandasse valasin kõige vähem töödeldud piima, OÜ Lõunapiim Mõniste farmis toodetud pastöriseerimata mahepiima.
Kõigepealt lasin maitsta ja meeldivuse järgi järjestada lastel. Olin tõeliselt üllatunud, kui nende read tulid täpselt vastupidised: üks pani kõrgpastöriseeritud piima esimeseks, teine viimaseks. Küsisin igaks juhuks mitu korda üle, et kas nad ikka said aru, kumba pidi tuleb piimad reastada. Väitsid, et said. Laste järel degusteeris piima abikaasa, kes algul ütles, et tema arust on kõik joodavad. Kui ma käisin peale, et ta ikka prooviks neid reastada, siis lähtus ta sellest, et mis tundusid lahjemad, need olid kehvemad.
Mina degusteerisin viimasena. Mul oli selles suhtes raskem, et erinevalt teistest pereliikmetest teadsin, millist piima parajasti proovin ning ei saa päris 100% välistada, et see teadmine mõjutas mingil määral hinnanguid. Et tulemus oleks võimalikult täpne, jõin erinevate piimade vahele vett nagu päris degusteerijad ja maitsesin neid ikka päris mitu korda. Pidin tunnistama, et Svenil oli õigus: kõik piimad olid põhimõtteliselt joodavad. Ainus, mis minu jaoks halvas mõttes eristus, oli see kõrgpastöriseeritud piim, millel oli minu jaoks häiriv kõrvalmaitse. Maitsesin igaks juhuks mitu korda, et mitte lasta end eelarvamusel mõjutada, kuid midagi ei muutunud - häiriv kõrvalmaitse jäi ja oli selge, et viimase koha saaja on olemas. Kuna minugi jaoks tundus 2,5% piim teiste kõrval lahja ja vesisevõitu, siis sai see kolmanda koha, aga juua siiski kõlbas. Esimese-teise koha paika saamisega läks kõige rohkem aega, sest ülejäänud maitsesid mulle enam-vähem võrdväärselt. Siiski tundsin korduvate maitsmiste järel, et Lõunapiima toodang on üle 4% rasvasisaldusega veidi liiga rammus ning sellepärast sai see teise koha. Ju olen lahja poepiimaga liiga ära harjunud.
Malene
|
Sten
|
Sven
|
Merje
|
KOKKU
|
|
Alma 3,5%
|
1
|
4
|
4
|
4
|
13
|
Farmi 2,5%
|
2
|
3
|
1
|
2
|
8
|
kõrgpastöriseeritud 3,2%
|
4
|
1
|
2
|
1
|
8
|
Lõunapiim töötlemata
|
3
|
2
|
3
|
3
|
11
|
Et tulemusi oleks lihtsam kokku võtta, otsustasin need kanda tabelisse selliselt, et parim saab neli ja halvim ühe punkti. Liitsin numbrid kokku ning selgus, et kolmandat-neljandat kohta jäid jagama Farmi 2,5% piim ja kõrgpastöriseeritu. Teise koha saavutas töötlemata mahepiim ja meie pere lemmikuks osutus Alma 3,5% piim. Kas neist tulemustest saab põhjapanevaid järeldusi teha? Ilmselt mitte. Siiski - kui Malene tulemused välja jätta, on pereliikmetel üsna sarnane maitse. Ei teagi, kas on ta maitsemeel teistsugune või ajaski rea sassi.
