Kui ma märtsis riidest mähkmete kohta postituse tegin, siis oli kindel plaan peagi veel kirjutada. Mitte just mähkmetest, aga üldse igapäevaelust ja minu ümber toimuvast, aga märkamatult on peaaegu üheksa kuud möödunud ning uut postitust pole ikka tulnud. Täna oli aga tahtmine seda teha.
Nagu ikka, on aasta viimastel päevadel siin-seal ette visanud erinevate blogijate aasta kokkuvõtteid või muud taolist. Otsustasin sama teha. Teen seda küsimuste vormis, saades ideid teistelt ning mõeldes ise, mida võiks endalt aasta lõpus küsida.
- Kirjelda selle aasta kõige toredamat päeva. Ei tahaks ühte päeva valida. Paljudes päevades on olnud toredaid hetki. Enamasti on need seotud perega koos kuskil käies saadud meeldivate emotsioonidega või üldse lastega. Mõnikord on tore ka lihtsalt kodus olla. Ei teegi midagi erilist, aga õhtul on ikka tunne, et see päev oli küll tore.
- Kirjelda selle aasta kõige kehvemat päeva. Praegu meenub kohe 2. august, kui kõva kamarat hammustades murdsin esihamba. Kaks päeva enne näiteringi esietendust, mis tegi olukorra veel nõmedamaks. See oli reedene päev ning olime Tursal mu vanemate pool. Hammas ei murdunudki tervenisti ära, vaid jäi ühte serva pidi kuidagi kinni, mis tähendas seda, et pidin kindlasti kuhugi hambaarsti juurde saama. Õnneks saingi, aga peale väga pikka ootamist öeldi minu suureks pettumuseks, et ainus, mida nad teha saavad, on murdunud hammas ära võtta, et ma süüa ja rääkidagi saaks. Etenduse pidin tegema ära puuduva esihambaga. Päris suur väljakutse oli...
- Mis oli selle aasta suurim õnnestumine/kordaminek? Oktoobrikuus võtsin end kokku ja kõndisin või jooksin peaaegu iga päev vähemalt 5 km. See pani ka toitumist jälgima ning kaal langes ka täitsa normaalselt.
- Selle aasta suurim ebaõnnestumine? Kaalu langetamine ja tervislik toitumine. Kui oktoober välja arvata, siis ei kannata aasta selles suhtes mitte mingit kriitikat.
- Selle aasta kõige vajalikum/mõttekam ost. Mõned nädalad tagasi ostsin pannkoogiküpsetaja, mis on tõesti hea asi. Ah jaa, suvel ostetud madratsid on ka väga head ja vajalikud.
- Selle aasta kõige mõttetum ost. Küllap mõned pisikesed emotsiooniostud. Ma ei ole raha kasutamisel teab mis ratsionaalne. Kahjuks.
- Mida tegid sel aastal sellist, mida varem teinud polnud? Käisin ooperis näiteks. Mehe ja suuremate lastega lasteooperis "Guugelmuugelpunktkomm". Päris vahva oli.
- Millistest uusaastalubadustest pidasid kinni? Lubasin olla aus ja otsekohene. Enamasti see ka õnnestus, kuigi alati polnud lihtne.
- Millistest uusaastalubadustest sa kinni ei pidanud? Ma pole päris kindel, kas lubasin kaalust alla võtta ja tervislikult toituda, aga olukorda arvestades arvan, et lubasin. Sellega läks küll nii, nagu läks, aga eks uuel aastal uue hooga.
- Kus käisid reisil? Sel aastal käisime üsna vähe, oleks tahtnud käia veidi rohkem. Välisriikidest jõudsime ainult Lätti ja sealgi käisime põhiliselt korraks üle piiri ostlemas. Reisiks võib nimetada ehk juunikuist Saaremaal käiku, kuhu läksime ka algselt nn asja pärast ehk uut pulli üle vaatama, kuid võtsime kogu pere kaasa ning leidsime aega ka huvitavamate vaatamisväärsustega tutvuda. Päev Kiviõli seikluskeskuses oli ka tore, tegemist jagus nii väiksematele kui suurematele lastele.
- Kas sa olid haige või said mõne vigastuse? Oo jaa, seda tuli ikka ette. Haige olin mõned korrad, põhiliselt nina-kurguprobleemid ning enamasti olin haige koos väikeste poistega. Suurematel lastel ja mehel õnnestus enamasti pääseda. Ei teagi, kas meie kolm siis oleme kõige nõrgema immuunsusega või oli lihtsalt juhus... Aga vigastustest rääkides, siis praegu meenub neid kaks. Esimene oli see hamba murdmine, millest 2. punktis kirjutasin. Teine vigastus oli paar nädalat peale eelmist, kui komistasin pikka seelikusse ja kukkusin põlvili kividele. Midagi katki ei olnud, aga valutas nii hullusti, et ma ei saanud öösel magada ja nii läksin igaks juhuks EMOsse, kus selgus küll, et vaja lihtsalt puhata.
- Mida sa sooviksid, et oleksid rohkem teinud? Lastega rohkem aega veetnud, kuigi ma pole kunagi väikestega nii palju aega veetnud. Et oleks neile rohkem põnevaid elamusi pakkunud, mõnikord ei nõua see tegelikult erilist vaeva ega palju raha.
- Mida sa sooviksid, et oleksid vähem teinud? Rämpstoitu ja maiustusi söönud. Teiste peal oma pingeid välja elanud. Asju alustanud ja siis huvi kaotanud. Ma olen üsna enesekriitiline tegelikult.
- Mis sind mõistuse juures hoidis? Kas ikka hoidis miski? Looduses viibimine ja pildistamine mõjusid kindlasti hästi, kui neiks aega oli. Tegelikult lastega tegelemine ka, sest kuigi see võib omamoodi väsitav olla ning mõnikord on tunne, et enam ei jõua, on eriti just väikesi vaadates selge, et nad vajavad mind ning lihtsalt polegi muud varianti, kui end kokku võtta.
- Kuhu läks enamik su raha? Kes seda teab... Ma endiselt ei ole suutnud end kokku võtta, et kõik kulutused ilusti kirja panna, et vaadata, mida poleks nii palju vaja või kust annaks kokku hoida, aga küllap enamus toidule ja lastele kulus. Ehk järgmisel aastal tean paremini.
- Mis oli sinu jaoks kõige raskem? Samueli lasteaeda saatmine. Ta tegelikult leppis üsna kenasti, aga mul oli kuidagi raske teda ära saata. Mul pole elus olnud vist perioodi, mil oleksin rohkem nutnud. Ehk mõne raseduse ajal, kus naised on lihtsalt emotsionaalsemalt. Kõik ajas nutma. Kui tema jäi paaril päeval natuke nutusena lasteaeda, läksin koju ja nutsin. Kui lasteaiakasvataja saatis pildi, kuidas Samuel esimest korda lasteaias magab, nutsin. Järele minnes hoidsin pisaraid tagasi... Olgugi et ta polnud esimene lasteaiateed alustav laps ning viimane ka mitte, aga temaga lihtsalt oli väga raske. Põhjus pärineb ilmselt juba tema sünnitusest ja sellele järgnevast ööst... Kunagi ehk kirjutan pikemalt, aga hetkel las olla.
- Mida sellel aastal tehtust sa kahetsed? Mul pole kombeks asju kahetseda. Kui, siis tegemata jäetud asju, vastu võtmata väljakutseid. Minu arust on päris hea ütlemine, et vigadest õpitakse. Mõnikord see õnnestubki.
- Mida sa sooviksid järgmisel aastal omada, mida sel aastal ei olnud? Autot, millele võib kindel olla. Üsna nõme on avastada, et jälle ei lähe käima, jälle koliseb kuskilt jne.
- Mis jääb sulle seda aastat kõige rohkem meenutama? Olematu talv ehk? Praegu on see vägagi teema. Samueli lasteaiatee algus, esimene ooperikülastus ja palju muudki jääb ilmselt päris pikaks ajaks meelde.
- Hinda aastat 10-pallisüsteemis. 6 - nagu juba mainisin, olen üsna enesekriitiline.
