Monday, December 3, 2018

Huntidest, lammastest ja kelladest

Lõpuks üle pika aja postitamine on tingitud vajadusest ja sellest, et lubasin lambakasvatajate FB-grupis lähemalt rääkida sellest, millised kellad meie lammastel kaelas on. Meie karjas on kellad tegelikult juba üsna ammu, või kui nüüd päris täpne olla, neil olid kellad ammu, aga siis võtsime mingil ajal ära ja need jäidki tagasi panemata. Nüüd muutusid need jälle aktuaalseks, kuna esimest korda 12-aastase lambakasvatuse jooksul külastasid meid (tõenäoliselt) hundid, murdes maha või süües ära vähemalt 4 lammast. "Tõenäoliselt" sellepärast, et ründajaid otseselt ei näinud, jäljespetsialist ka pole, aga ma tõesti ei tea siinkandis luusivat ühtki nii näljast koerakarja, kes kolmel järjestikusel ööl murrab lambaid ja sööb neid ära selliselt, et terve tagumine pool läinud või on alles ainult pea. Need rünnakud toimusid septembri lõpus ning tollal õnnestus mul näha ainult ühte jalajälge, mis oli jäänud mutimullahunnikule lamba tagaajamisteel.

Mõne päeva eest nägin meie külas päris palju jälgi, mida pidasin hundikarja omadeks, aga lambakasvatajate grupis olevad kommentaarid panid veidi kahtlema. Samas ei tea ma tõesti siinkandis ühtki suurtest koertest koosnevat karja või üldse mingit koerakarja ringi liikumas. Minu arvates oleks koerad isegi halvem variant, sest hundil on ehk mingigi aukartus inimese ees. Samas, kui suur see aukartus ikka on, kui mõnekümne meetri kaugusele majast lambaid murdma tullakse.
Kuna hundikindla aia ehitamine võtab palju aega ja raha, samuti ei saa karjavalvekoeri päris kohe, otsustasime kunagi Norrast toodud karjakellad üles otsida ja lammastele kaela tagasi panna.

Et neid oli ainult neli, siis hakkasin otsima võimalust hankida neid juurde. Eestist ei leidnud. Nii pöördusin taas Norras elava õe poole. Kellasid oleks saanud küll, aga paarikümneeurone hind pani soodsamaid võimalusi otsima. Suundusin eBay´sse. Seal olid need täiesti olemas. Küll mitte päris sellised nagu Norras, aga kuna hind oli palju palju odavam, otsustasin ikka proovida. Esimese tellimuse tegin Bulgaariast, link. Sealt tellisin kolm kella. Hiina omad tundusid küll veidi kehvakesed, aga kuna maksid tõeliselt vähe, siis tegin tellimuse viiele kellale ikka ära, link. Arvasin, et kui need kõik ilusti kohale jõuavad, siis peaks meie umbes 50-pealisele lambakarjale piisama küll. Ma ei arvanud siis ega arva ka praegu, et kellad on 100% kindel kaitse huntide või muude ründajate vastu, küll usun, et mingil määral need siiski ehmatavad.
Bulgaaria tellimus jõudis kohale üsna ruttu, umbes nädalaga. Need lõngast punutud paelad, mille otsas kellad rippusid, olid küll kenad värvilised, kuid umbes 20 cm pikad ja liiga peened ka. Nii punusin heinapallinöörist ise uued. Rihmad oleksid ehk parem variant, aga kuna tegemist ei ole millegi väga raskega, siis ei usu, et need lammaste kaelale kuidagi viga teeks. Pealegi jääb vill ka veel vahele.

Hiinast tuli kaupa veidi kauem oodata, aga ikka alla kuu. Tegelikult oli pakk teele pandud hoopis Saksamaalt, aga minu jaoks see tähtsust ei omanud. Kellad olid sellised nagu pildil, materjal tundus veidi kehvem ja tilisesid ka pigem jõule meenutavate kellukeste moodi, aga midagi siiski. Meeldivaks üllatuseks oli tellitud viie asemel neid pakis hoopis kuus. Panime needki lammastele kaela.
 Seega on meie lammastest umbes 25 protsendil kellad kaelas ning ma usun, et mitmehäälne tilin veidi ikka hunte eemale peletab. Kui kauaks, eks seda on näha, kuid alates oktoobrist ei ole hundid ega ükski teine halbade kavatsustega kiskja meie lammastel külas käinud. Eks pikemas perspektiivis tuleb muude kaitseviiside peale ka mõelda.
Nüüd eBayśt linke otsides leidsin, et Hong Kongis on ka mingid kellad müügil, link tunduvad paremad kui need Hiina omad. Hmm, ei tea, peaks ehk mõne tellima.

No comments:

Post a Comment